Tallinna Ülikooli politoloogi Mari-Liis Jakobsoni sõnul on valimiseelsed reklaamkampaaniad suunatud ennekõike laiskadele ja huvitutele valijatele, kuid aktiivsed ja avatud inimesed peaksid üles leidma ka nende informatiivsemad elemendid.
Jakobsoni sõnul on valimiskampaanial kolm põhilist funktsiooni: informeerida, veenda ja mobiliseerida. Tema sõnul informeeritakse kampaania käigus nii sellest, kes kandideerib, kui ka sisulistest ettepanekutest, mida võimalusel soovitakse ellu viia.
«Veenmise kategoorias ei maksa üksnes argument või hääletooni sugestiivsus. Selle tulemusel peab poliitiline jõud või kandidaat suutma jätta endast tõsiselt võetava mulje ning ühtlasi mingil määral ka eristuda konkurentidest. Kampaania mobiliseeriv funktsioon aga seisneb ennekõike selles, et valijale meenutatakse valimiste lähenemist ning vajadust valima minna,» rääkis ta.
Samas kurdavad Jakobsoni sõnul paljud, et valimiskampaania on sageli ebainformatiivne ning selle asemel, et meelitada valima, muudab see kogu poliitika ning valimistega seonduva ebameeldivaks. «On siis kampaaniamiljonite kulutamine õigustamatu? Võtmeks saab siin ennekõike kampaania veenmise funktsioon. Just soov jätta tõsiselt võetavat muljet on ka üks põhjus, miks panustavad erakonnad suhteliselt kallile ja ebainformatiivsele reklaamkampaaniale,» ütles ta.
Jakobsoni sõnul on Eesti praktika näidanud üsna tugevat seost kampaania maksumuse ja hiljem saadud mandaatide vahel. «Ja kui keegi otsib seletust IRLi ja Eerik-Niiles Krossi agressiivsele kampaaniale, siis siin saab põhjendusena välja tuua vajadust eristuda,» märkis ta.
Tema hinnangul tasub meeles pidada, et kampaania ei piirdu üksnes tänaval naeratavate hiigelpoliitikutega. «Kampaaniaperiood on ka aeg, mil poliitikud on tavapärasest altimad kohtuma valijatega, tulema end esitlema kas küla- või linnaseltsi ning astuma ka telekaamerate ette. Reklaamkampaania on ennekõike laisale ja huvitule valijale suunatud kampaania, aktiivne ja avatud kodanik peaks aga üles leidma ka selle informatiivsemad elemendid,» ütles Jakobson.
Kes on peibutuspart? Millega valimistel arvestada ning kas valida erakonda, valimisliitu või üksikkandidaati? Kuidas valimislubadusi lugeda ning millist kandidaati võib usaldada? Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi politoloogide mõtted ja soovitused on peagi kõigile kättesaadavad. Jutuks tulevad teemad, mille peale ehk igapäevaselt ei mõtlegi, kuid mille tulemusel sünnivad omavalitsustes üht- või teistsugused ning vahel ka üpris ootamatud valimislahendused. Valija Suvekool on 2013. aasta oktoobrikuiste valimiste eel tehtud projekt Postimehe, Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liidu koostöös. Avatud Ühiskond MTÜ taaselustab Valija Suvekooli nõuanded meie blogis, et valimispäeval langetatud valik oleks võimalikult teadlik. Suvekooli kümmekonnas videoklipis antakse sügisel valima minejaile lihtsaid, selgeid ja loogilisi nõuandeid.
Kohalikud valimised toimuvad 17. oktoobril.
