Õppe kogumaht on 80 ak/h, millest kontakttundide arv on 60 ak/h. 

Suhtlemispsühholoogia

Kursuse eesmärk on arendada isikutaju, arendada suhtlemisoskusi, õpetada erinevate suhtlemisoskuste valikut lähtuvalt situatsioonist. Analüüsitakse arusaamatusi, pingeseisundeid ja konfliktolukordi põhjustanud suhtlemissituatsioone ja osutatakse ka neile paljudele reservõimalustele, mis lubaksid argisuhtlemisel püüelda vastastikusele isiksuslikule rikastamisele. Suhtlemispsühholoogia ei ole otseselt teadus, vaid üks rakenduspsühholoogia valdkondi. Tegu on kõigile arusaadavate teemadega, kuna see on üsna populaarne valdkond.

Õpiväljundid: 

• Teab kommunikatsiooni olemust ja oskab liikuda ühelt suhete tasandilt teisele vastavalt situatsiooni muutusele; 
• Teab, kuidas ennast ja teisi paremini analüüsida ning motiveerida;
• Oskab eristada ja ära tunda erinevaid suhtlemistõkkeid ja mõistab nende kasutamise mõju suhtlemise edukusele ja partneri isiksusele; 
• Oskab kasutada kuulamisoskuse alaoskusi; 
• Tunneb põhilisi isikutaju mehhanisme; 
• Teab esmamulje mõju edasisele suhtlemisele; 
• Oskab kontakti loomisel ja hoidmisel ennast kohandada partneri juhtiva meelesüsteemiga; Teab mitteverbaalse suhtlemise funktsioone; 
• Oskab koostada hinnanguvaba täissõnumit; 
• Oskab kasutada mina sõnumit; 
• Oskab suhtlemissituatsioonis valida konflikti mittetekitavat tasandit; 
• Tunneb erinevate käitumisviiside tunnuseid ja tagajärgi; 
• Oskab vahet teha vajadus- ja väärtuskonfliktil, tunneb konfliktide lahendamise viise; 
• Oskab anda konstruktiivset tagasisidet ja kasutab kriitikale reageerimisel erinevaid strateegiaid.

 

Läbitavad teemad: 

Kommunikatsioon.

Kommunikatsiooni mõiste. Suhtlemise vormid. Suhtlemistõkked ja nende mõju suhtlemisprotsessis.

Kuulamine.

Kolm kuulamisoskust: tähelepanu väljendamine; jälgimine; peegeldamine. Pseudokuulamine. Kuulamistõkked. Kuulamise tasemed. Isikutaju. Isikutaju mehhanismid. Isikutaju efektid. Kontakti loomine ja hoidmine. Juhtiv meelesüsteem. Peegeldamine ja sobitumine 

Kontakti avaldumise tasandid.

Kontakti olemasolu näitajad. Mitteverbaalne suhtlemine. Spontaanne ja sümboolne suhtlemine. Mitteverbaalse suhtlemise funktsioonid, vahendid. Soolised erinevused mitteverbaalses käitumises. Verbaalne suhtlemine.

Esmakohtumine.

Eneseavamine. Johari aken (avatud, varjatud, pime ja tundmatu ala). Eneseavamise tõkked. Eneseavamise optimaalne tase. Eneseväljendus. Vanema-, lapse- ja täiskasvanutasand. Sõnumid erinevatelt tasanditelt.

Käitumisviisid.

Agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumine. Enesekehtestamine, märkuse tegemine. Toimetulek vastupanuga. Konflikt. Konfliktide põhjused. Isiksusesisene, isiksustevaheline ja gruppidevaheline konflikt. Konfliktide tüübid. Vajadus- ja väärtuskonflikt. Konflikti koostisosad, pinge areng konfliktis. Vajaduskonflikti lahendamise viisid. Väärtuskonflikti lahendamise võimalused. Sekkumiste strateegiad. Konflikti juhtimise viisid. Tagasiside. Konstruktiivne tagasiside. Kriitikale reageerimine.

HINDAMINE

Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivset minapilti ja adekvaatset enesehinnangut, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Psühholoogias hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid. 

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane: Selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning nende seoseid, Selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga, Eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest.

 Praktiliste ülesannete puhul õpilane: 

• rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
• demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;
• kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.

Iseseisvad töö:

1. Minapildi koostamine
2. Eneseanalüüsi koostamine lähtudes mina pildist 
3. Enda isikutüübi määramine (test ja selle analüüs)
4. Temperamenditüübi määramine 
5. Hingehaavade analüüs.

Koolituse lõpetamise tingimused: Kursuse jooksul sooritab õpilane iga teemabloki lõpus nii suulise kui ka kirjaliku vahetesti. Kursuse lõpus sooritab õpilane kirjaliku lõputesti. Suulise väljendusoskuse lõputest korraldatakse dialoogi vormis, mille käigus kontrollitakse õpilase oskust tasemele vastavatel teemadel vestelda. Tunnistus väljastatakse õpilasele, kellel on nii vahe- kui ka lõputest sooritatud positiivselt ehk vähemalt 60% vastustest on õiged

Hea koolituse aluseks on tugevad koolitajad. Seetõttu pöörame suurt tähelepanu sobilike koolitajate valikule. Meie personali ja selle koolituse korraldajad on Sul võimalik leida SIIT.