01.02.2018-11.02.2018 toimus Inglismaal, Newcastle’is, koolitus: “Making Movies Matter”. Koolituse eesmärk oli 10 päeva vältel õpetada osalejatele erinevaid viise, kuidas kasutada efektiivselt meedia- ja filmitehnika võimalusi, et kasutada omandatud teadmisi tulevikus kohaliku kogukonna hüvanguks. Koolitajateks olid rahvusvaheliselt tunnustatud režisöörid ja filmitegijad Gjorgji Lazov ja Jordan Nikolovski. Projekt võimaldas tutvuda erinevate riikide kultuuridega, praktiseerida inglise keelt ning omandada teadmisi filmindusest. Avatud Ühiskond oli saatvaks organisatsiooniks ja osalejateks olid Deivi Pihlap, Frederik Normann ja Erki Pajula.
Järgnevalt on võimalik lugeda Frederik Normanni ja Deivi Pihlapi arvamust projektist.
Intervjuu Frederik Normanniga
Palun tutvusta ennast lühidalt?
Olen Frederik Normann, 20. aastane ja elan Tallinnas. Töötan Eesti mängufilmi “Elu Hammasratastel” võttetrupis. Mulle meeldib kohutavalt filmindus ja monteerimine ja olen sõbralik ning tegus noor.
Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?
Me arutasime hästi palju väärtuste kohta Euroopas ja igas esindatud riigis antud projektis. Arutasime ka noorteprobleemide üle ja noorsootööst. Viimastel päevadel kirjutasime stsenaariumi, filmisime ja monteerisime 9 minutilise lühifilmi, mis minu meelest oli projekti tipphetk. Sain töötada koos imeliste inimestega.
Millised nägid välja Teie päevad?
Päevad olid sarnased. Kell 9 üles ja kella 10ks konverentsisaali, kus toimusid loengud. Vahepeal olid snäkipausid kuni lõunani, mis kestis 2h. Kella poole 4ks tuli olla tagasi ja kell pool 8 lõppes päev õhtusöögiga. Vaba aega väga palju ei olnud ja õhtuti olime juba nii väsinud, et ei jaksanud midagi teha. Meile oli määratud üks vaba päev, kus saime Newcastle peal ringi käia, mis oli päris lahe.
Millise tunde ja emotsiooni jättis projekt sinule?
Väike pettumus, sest lootsin rohkem tehnikat ja suuremat fookust filmiga tegelemisele. Antud projektis eriti palju juurde ei õppinud, aga see oli selle tõttu, et üks koolitaja ei saanud Makedooniast kohale sõita, kuna ta viisa katkestati. Selles mõttes oli pisike pettumus, aga üldiselt mulle jäid üksnes positiivsed emotsioonid, sest inimesed olid nii toredad ja sõbralikud.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Oskan kindlasti oma oskusi, mis mul juba olid ja ka omandatud oskusi paremini rakendada, sest sain palju suunitlusi. Eelnevalt olid küll teadmised, aga praktikat nende taga ei olnud. Õppisin palju teiste rahvaste ja kultuuride traditsioonidest ning nende probleemidest nii noorte seas, kui ka sisepoliitikas. Arutasime palju ka noorsootöö kohta igas riigs. Tänu projektile sain aru, et väga paludes riikides on tegelikult väga kehvasti nii haridussüsteemiga kui üleüldiselt noorte seas. See pani rohkem väärtustama enda riigi poolt tehtud pingutusi noorsootööle ja haridusele.
Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?
Teised osalejad olid väga meeldivad ja avatud. Hakkasime kõik kohe hästi läbi saama ja midagi ebameeldivat seoses osalejatega ei olnud. Sain palju uusi sõpru, kellest osadega suhtlen siiamaani. 🙂
Kas Sa kavatsed tulevikus olla projekti temaatikaga seotud?
See kogemus andis mulle veelgi suurema himu filmindusega edasi tegeleda ja kõik, mis ma seal kuulsin ja õppisin, ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha, vaid aitab kindlasti mind ka tulevikus.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Kindlasti soovitaksin seda ka oma sõpradele, sest taolistest projektidest võtavad reeglina osa inimesed, kes lähevad sinna ühise eesmärgiga ja see on, et tunda rõõmu ja leida uusi sõpru ja tutvusi.
Kas tunned, et soovid veel midagi öelda või jagada?
Tahan tänada Rynaldo Puuseppa tema suure töö eest, et meid sinna kohale saada ja toe eest. Ilma temata poleks see võimalik olnud. Olen väga tänulik!
Intervjuu Deivi Pihlapiga
Palun tutvusta ennast lühidalt.
Deivi: Minu nimi on Deivi Pihlap, 18-aastane neiu ning elan Räpinas. Õpin hetkel Lähte Ühisgümnaasiumi 11.ts klassis. Tegelen võrkpalliga ning olen aktiivne Kaitseliidus. Enda parimateks külgedeks tooksin välja sõbralikkuse ning hea suhtlemisoskuse. Enne selle projektiga liitumist ei teadnud ma üldiselt midagi filmindusest, kuid sellest kogemusest sain ma väikse pisiku külge ning see valdkond hakkas mulle väga meeldima.
Erasmus+ projektid on üldiselt inspireeritud mõne ühiskondliku probleemi lahendamisest. Mis oli selle projekti eesmärk ja temaatika?
Deivi: Projekt oli inspireeritud noorte väärtuste kujundamisest läbi filmi. Et meie, kui noored, saaksime aru, mis on meie prioriteedid ning mis on meie jaoks väärtused. Enamjaolt vaatavad noored filme, et oleks tore ja lõbus, aga tavaliselt ei keskenduta selle, mida filmiga öelda taheti.
Millised nägid välja Teie päevad?
Deivi: Esimesed 4-5 päeva rääkisime väärtustest, millised on meile ning kogu elanikkonnale tähtsaimad. Sellest inspireerituna tegime rühmatöid ning lühivideoid. Üheks arutlusteemaks oli ka meie endi riigi noored ja noorsootöötajad. Mis on meil halvasti ja hästi ning kuidas saaksime neid probleeme lahendada. Projekti algul tutvustasime enda riikide rahvustoite ning rääkisime üldiselt, mis on meile kombeks. Paar korda jätsime mõtted projektitööst eemale saime tunda üksteise seltskonnast rõõmu. Viimastel päevadel hakkasime tegema lühifilme. Filmi vaadates, pidi aru saama, mis oli selle väärtus. Minu grupi filmi väärtuseks oli mitte elus alla anda, kui on ka kõige kehvem seis. Saime sellelt tohutult palju head tagasisidet ning ka reisilt tagasi tulles sain rääkida ja näidata seda koolis kui ka perekonnal ning sõpradele, mis omakorda kogus positiivsust.
Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?
Teised osalejad olid väga meeldivad ja avatud. Hakkasime kõik kohe hästi läbi saama ja midagi ebameeldivat seoses osalejatega ei olnud. Sain palju uusi sõpru, kellest osadega suhtlen siiamaani. 🙂
Kas Sa kavatsed tulevikus olla projekti temaatikaga seotud?
See kogemus andis mulle veelgi suurema himu filmindusega edasi tegeleda ja kõik, mis ma seal kuulsin ja õppisin, ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha, vaid aitab kindlasti mind ka tulevikus.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Kindlasti soovitaksin seda ka oma sõpradele, sest taolistest projektidest võtavad reeglina osa inimesed, kes lähevad sinna ühise eesmärgiga ja see on, et tunda rõõmu ja leida uusi sõpru ja tutvusi.
Millise tunde ja emotsiooni jättis projekti Sinule?
Deivi: Projekti lõppedes tuli lausa pisar silma, just nende inimeste pärast, kes olid sinna kokku tulnud ja ennast arendama. Kõik olid kogu aeg positiivselt meelestatud ja valmis vastu võtma uusi teadmisi ning koostööd tegema ka nendega, kes polnud oma riigi osalejad. Sain harjutada keelt päris palju, kuna see pole just minu kõige tugevamaid külgi. Oli mõned arusaamatused, mis hetkeseisus häirisid, kuid ka need sai lahendatud. Mina lahkusin sealt rõõmu ja entusiasti täis tundega. Väga super kogemus oli.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Deivi: Projektist sain väga palju uusi teadmisi filmindusest, millest ma pole kunagi varem kuulnud ning õppisin ka rohkem oma elus väärtusi hindama. Teiste kultuuride osas oli huvitav kuulda nende kombeid ja traditsioone ning maitsta rahvustoite ja maiustusi, mis on hoopis teistsugused näiteks meie omadega võrreldes. Minu perspektiiv teiste rahvuste osas tõusis positiivses joones. Kõik olid soojade südametega ning rõõmu täis kogu projekti vältel, mida ma üldse ei oodanud.
Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?
Deivi: Sinna minnes kartsin, et ei saa hakkama, kuna keel pole suus. Kuid kõik olid vastutulelikud ning keegi ei vaadanud viltu, kui mõni sõna läks valesti. Ka minu rahvuskaaslased olid igati toetavad ning aitasid alati, kui midagi jäi arusaamatuks. See, et kõik oli kõigile toeks, muutis kogu mu kogemuse kümneid kordi paremaks kui ma eeldasin.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Deivi: Kindlasti soovitaksin seda teistelegi. Minu jaoks oli see harukordne kogemus, poleks eales uskunud, et selline võimalus mulle kunagi tekib. Sellistest pakkumistest tuleb alati kinni haarata, sest kunagi ei või teada, kuna uuesti saad võimaluse. Mulle isiklikult andis see nii palju juurde. Teadmisi filmindusest ja monteerimisest kui ka teistest tundma õppimisest ja arvestamisest ning näha erinevaid kultuure.
