Millega tegeleb organisatsioon Avatud Ühiskond MTÜ?
Avatud Ühiskond MTÜ on korraldanud perioodil 2017-2021 enam kui 100 Erasmus+ noortevahetust, õpirännet või strateegilist partnerlust. Organisatsiooni osalusel toetatud projektide eelarveline maht on umbkaudselt 4 000 000€. Avatud Ühiskond MTÜ on korraldanud õpirändeid ka Eestis koos välisvabatahtlikega:
Avatud Ühiskond on noorte huvide eest seisev rahvusvaheline vabaühendus, mis näeb enda eesmärgina kohaliku tasandi arengu soodustamist ja kodanikuühiskonna arendamist. Organisatsiooni suunda on võimalik kujundada igal aktiivsel liikmel, kes tahab oma ideid teostada ja või teiste ideede teostamisele kaasa aidata läbi avatud ühiskonna põhimõtete. Avatud Ühiskonna põhitegevuseks on rahvusvahelistumise võimaldamine Eesti organisatsioonidele ning strateegiliste koostööprojektide koordineerimine. Avatud Ühiskond MTÜ koolituskeskuse klientideks on avalik-, era- ja kolmas sektor. Koolitusi korraldatakse vastavalt kliendi vajadustele eesti, inglise ja vene keeles läbi riikliku koolitustellimuse, töötukassa koolituskaardi partneri koolituste, avalike koolituste. Avatud Ühiskonna koolituskoja eesmärk on olla usaldusväärne koolitaja, mistõttu on ühingu lektorid eriala tunnustatud spetsialistid Eestis ja välismaal. Õppejõududel ning lektoritel on põhjalikud teadmised õpetatavast valdkonnast ning pikaajaline kogemus koolituste läbiviimisel.
Avatud Ühiskond MTÜ on:
– Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud täiskasvanute täienduskoolitusasutusena (majandustegevusteade nr: 209280);
– Töötukassa koolituskaardi partner, et toetada tööotsijate töölesaamiseks vajalike kompetentse.
– Rahvusvahelise noorteinfo võrgustiku Eurodesk liige ning Haridus- ja Noorteameti partner.
Kuidas rahastatakse noortevahetusi ja õpirännete projekte?
Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Erasmus+ programmi eelarve vahenditest. Erasmus+ on Euroopa Liidu hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm. Programmi eelarve on üle 26 miljardi euro ning see annab üle 12 miljonile eurooplasele võimaluse välismaal õppida, koolitustel osaleda, kogemusi saada ja vabatahtlikku tööd teha.
Aastani 2027 rakendatav programm Erasmus+ ei paku palju erinevaid võimalusi mitte ainult üliõpilastele, vaid ka üksikisikutele ja organisatsioonidele, sest selle alla on koondatud seitse varasemat eraldiseisvat programmi.
Programmi Erasmus+ eesmärk on toetada majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalset võrdsust ja kaasatust. Samuti püütakse Erasmus+ abil edendada oma partnerite jätkusuutlikku arengut kõrghariduse valdkonnas ning toetada ELi noorsoostrateegia eesmärkide saavutamist.
Mis on Erasmus+ programm?
Erasmus+ programmi raames on võimalik teostada rahvusvahelisi noortevahetusi, Euroopa vabatahtlikku teenistust, noorsootöötajate õpirännet, rahvusvahelist noortealgatust, strateegilist koostööd, noorte osalusprojekte, rahvusvahelisi koolitusi. Erasmus+ programm on suunatud mitteformaalse õppe meetodite kasutamisele. Mitteformaalne õpe on eesmärgistatud, kuid vabatahtlik õpe, mis toimub erinevates keskkondades ja olukordades. Tegevused ja kursused on planeeritud, kuid harva tavapärase struktuuri ja õppekavaga. Õpe on suunitletud kindlale sihtrühmale ning ei ole orienteeritud õpitulemuste hindamiseks.
Erasmus+ tulemused avaldatakse aruannete ja statistikakogumikena ning samuti Erasmus+ projektitulemuste platvormi kaudu, kus on esitatud suurem osa programmi raames rahastatud algatustest ning valik headest tavadest ja edulugudest.
Lähemalt on võimalik lugeda Erasmus+ programmi kohta SA Archimedese noorteagentuuri koduleheküljelt.
Organisatsioonid, kes soovivad osaleda programmis Erasmus+, võivad tegeleda mitmete arengu- ja võrgustike loomise meetmetega, sealhulgas oma töötajate kutseoskuste strateegilise parandamise, organisatsioonilise suutlikkuse arendamisega, ning luua riikidevahelisel koostööl põhinevaid partnerlussuhteid teiste riikide organisatsioonidega, et välja töötada uuenduslikke väljundeid ja vahetada parimaid tavasid.
Lisaks hõlbustavad organisatsioonid üliõpilaste, töötajate, praktikantide, vabatahtlike, noorsootöötajate ja noorte õpirännet.
Osalevad organisatsioonid saavad samuti kasu – suureneb suutlikkus tegutseda rahvusvahelisel tasandil, paranevad juhtimisoskused, laieneb juurdepääs rahastamisvõimalustele ja projektidele, paraneb projektide ettevalmistamise, haldamise ja järelmeetmete kvaliteet ning tekivad võimalused pakkuda osalevate organisatsioonide üliõpilastele ja töötajatele ligitõmbavamaid võimalusi.
Erasmus+ programmi alla kuuluvad kolm põhimeedet:
1. põhimeede: üksikisikute õpiränne
1. põhimeetme eesmärk on soodustada üliõpilaste, töötajate, praktikantide, õpipoiste, vabatahtlike, noorsootöötajate ja noorte liikuvust. Organisatsioonid saavad korraldada üliõpilaste ja töötajate saatmist või vastuvõtmist osalevatest riikidest, samuti organiseerida õpetamis-, koolitus-, õppe- ja vabatahtlikku tegevust.
2. põhimeede: innovatsioon ja head tavad
2. põhimeetme eesmärk on arendada haridus-, koolitus- ja noortevaldkonda viie peamise meetme kaudu.
- Strateegilised partnerlused – innovatsiooni toetamine asjaomases valdkonnas, ühisalgatused koostöö, vastastikuse õppe ning kogemuste jagamise edendamiseks
- Teadmusühendused – innovatsiooni soodustamine kõrghariduses ning kõrghariduse kaudu koostöös ettevõtjatega, panustamine õpetamist ja õpet käsitlevatesse uutesse lähenemisviisidesse, ettevõtluse hõlmamisesse hariduses ning kõrgharidussüsteemide ajakohastamisse Euroopas
- Valdkondlikud oskusühendused – oskuste nappuse probleemi lahendamine ning parema kooskõla tagamine kutsehariduse ja -koolituse ning tööturu vajaduste vahel. Oskusühendused pakuvad võimalusi kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamiseks, teadmiste ja parimate tavade vahetamiseks, välismaal töötamise julgustamiseks ning kutsekvalifikatsioonide tunnustamise edendamiseks
- Suutlikkuse suurendamise projektid kõrghariduse valdkonnas – kõrghariduse ajakohastamise sellele juurdepääsu andmise ning selle rahvusvaheliseks muutmise toetamine partnerriikides
- Suutlikkuse suurendamise projektid noorte valdkonnas – noorsootöö, mitteformaalse õppimise ja vabatahtliku töö arendamine ning mitteformaalse õppe võimaluste edendamine partnerriikides.
3. põhimeede: Poliitikareformi toetamine
3. põhimeetme eesmärk on suurendada noorte osalemist demokraatlikus elus, eelkõige aruteludes poliitikakujundajatega, ning arendada teadmisi sellistes valdkondades nagu haridus, koolitus ja noored.
Mis on noortevahetus?
Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline koostööprojekt, mis on välja töötatud ja ellu viidud noorte poolt ning kus tegeletakse noorte jaoks oluliste teemadega. Projekt võib kesta 5-21 päeva. Noortevahetus on hea võimalus õppida tundma teisi kultuure ja noori teistest riikidest ning tegeleda just nende teemadega, mis on noorte jaoks olulised. Noortevahetuses saavad osaleda noored vanuses 13–30 eluaastat, oluline pole noore perekonnaseis, haridustase, rahvus ega keeleoskus. Noortevahetuses osalemiseks on tähtsaim noore soov kogeda ja õppida midagi uut.
Noortevahetuses osalevad ka grupijuhid, kellel puudub ülemine vanusepiir (kuid kes peavad olema vähemalt 18 aastat vanad).
Mis on noorsootöötajate õpiränne, koolitused ja seminarid?
Noorsootöötajate õpirände võimaluste hulka kuuluvad näiteks koolitused, seminarid, õppevisiidid ja erialast kompetentsi tõstvad projektid. Noorsootöötajate õpiränne on mõeldud noorsootöötajatele, õpetajatele, treeneritele, koolitajatele, noortejuhtidele ja paljudele teistele, kellel on juba kogemus noorsootöös ning kes tahaksid omandada uusi teadmisi, oskuseid ja hoiakuid just projekti poolt pakutavas valdkonnas. Noorsootöötajate õpiränne on eelkõige mõeldud inimestele, kes on üle 18 aasta vanad. Keskmiselt kestavad noorsootöötajate õpirände projektid 5-10 päeva. Peamine on muidugi osaleja huvitatus projekti teemast ning kokkupuude noosootööga ei ole ilmtingimata vajalik.
Milline on õpirände ja noortevahetuse erinevus?
Noortevahetusel on sätestatud vanusepiirang 13-30 ning on mõeldud konkreetselt noortele. Koolitus (noorsootöötajate õpiränne) on projekt, mis on mõeldud juba teatava kogemusega noortejuhtidele ja noorsootöötajatele. Koolituse puhul on kaasatud professionaalsed koolitajad, kes juhendavad tegevusi. Noortevahetuse puhul viivad tegevusi läbi osalevad noored kõikidest riikidest ning peamine on kõikide osalejate kaasamine. Koolitused on sisutihedamad, tegeletakse konkreetse valdkonnaga ning vaba aega ja väljasõite on minimaalselt. Noortevahetustel on temaatilise suunitlusega, kuid sellest olulisem on teiste kultuuride tundmaõppimine, uue kogemuse saamine ja sõprade leidmine.
Kuidas toimub osalejate valimine projektidesse?
Eestit esindavad osalejad valivad välja Avatud Ühiskond MTÜ juhatuse liikmed. Noortevahetuste puhul on otsustusprotsessis osaleda ka grupijuhil.
Osalejate valikul võetakse arvesse peamiselt korraldajate poolt sätestatud tingimusi ning kandideeriva inimese motiveeritust. Noortevahetustetele on võimalik kandideerida kõikidel 13-30 aastastel noortel ning ainus tingimus osalejale on suhtlustasandil inglise keele oskus ja soov projektis osaleda. Noortevahetuses prioritiseerime ainult vähemate võimalustega noori eelisjärjekorras – töötud või majanduslikult halval järjel olevad noored, hajaasustustes elavad noored, usu- ja rahvusvähemused ning tervislikust seisundist põhjustatud vähemate võimalustega noori. Seminaridele ja koolitustele valime inimesed, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning omavad valdkonnaga suuremat kokkupuudet kui keskmine inimene või on sügavalt enda teadmiste suurendamisest huvitatud.
Osalejate valimise protsess on kõikidele kandideerijatele sama ning on leitav meie koduleheküljelt. Kõikide kandideerijatega võetakse ühendust ja kui ühele projektile on liiga palju soovijaid, siis kindlasti proovime leida soovijale teise projekti.
Millised on osalejate kohustused?
Noortevahetuse põhiprintsiip seisneb teadmises, et projekt on korraldatud kõikide osalevate riikide noorte koostöö tulemusena, ehk teisisõnu aitavad Eesti osalejad projekti korraldamisele kaasa. Tihtipeale on vajalik Eesti gruppidel läbi viia üks projekti teemaga kokku sobiv töötuba. Seminaridel ning koolitustel oodatakse osalejatelt väga aktiivset osalemist ning teemale võimalikult palju keskendumist. Kohustus on alati projekti tegevustest täiel määral osa võtta. Projektide puhul on oluline võtmetähtsus osalejate ettevalmistaval faasil, kus õpitakse tundma projektiga seotud temaatikat enne projekti toimumist. Osalejate panust oodatakse ka järeltegevuste faasis, kus osalejatel on roll suurendada projekti nähtavust ning võimendada projektiga saavutatavat mõju ühiskonnas.
Noortevahetustel ja koolitustel korraldatakse tihtipeale ka kultuuriõhtuid milles kõikide riikide esindajad osalevad. Kultuuriõhtu käigus on võimalik osalejatel tutvustada põgusalt oma kultuuri ning kodumaad. Osalejatelt ei oodata põhjalikku presentatsiooni, vaid huvitavaid fakte ning arusaama meie toidulauast.
Populaarseimate asjadena võetakse kaasa: Must leib, sinep, kilu, kama, küüslauguleivad, kommid, kali, Vana Tallinn või midagi muud, mis iseloomustab meie ajalugu ja kultuuri. Kultuuriõhtul on võimalik õpetada teistele nii kaerajaani kui teha põnev viktoriin. Organisatsioon annab kaasa organisatsiooni meened, lipu kui ka trükised.
Kas alaealistel on võimalik projektides osaleda?
Alaealistel on võimalik osaleda ainult noortevahetustel, erandlikel juhtudel noorsootöötajate koolitustel. Mõlema tegevustüübi puhul on oluline jälgida konkreetse projekti osalejate profiili kirjeldust. Alaealise osaleja puhul on alati vajalik on kahte kirjalikku kinnituskirja: hooldaja luba riigist lahkumiseks ning hooldaja kinnitus projektis osalemise kohta. Alaealiste heaolu eest vastutab noortevahetuse ajal grupijuht, logistika eest vastutab Avatud Ühiskond MTÜ. Aitame alaealistel täita vastavaid vajalikke dokumente.
Kes on grupijuht ja millised on tema kohustused?
Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on olemas igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht esindab Eesti grupi huve enne noortevahetust, noortevahetuse ajal ja peale seda.
Grupijuhtidel on võimalik rääkida kaasa osalejate valimisel.
- Grupijuht koordineerib Eesti gruppi ja suhtleb korraldajatega enne projekti. Grupijuht uurib välja, mida on vaja ette valmistada, kaasa võtta ja millal saab reisiraha tagasi.
- Grupijuht kontrollib, et kõik osalejad saaksid reisipiletid ostetud (vajadusel annab nõu, kuidas/kust osta), kogub kõik piletid kokku ja saadab need korraldajatele.
- Kui osalejatel on küsimusi seoses projektiga, siis edastab ta need korraldajatele ja jagab vastuseid kõigi projekti liikmetega.
- Projektijuht kontrollib, et alla 18-aastastel osalejatel oleks olemas vanema kirjalik nõusolek projektis osaleda ning reisib nendega koos.
- Kui projektil toimub ettevalmistav kohtumine (advance planning visit – APV) siis osaleb grupijuht sellel ja jagab saadud infot osalejatega.
- Grupijuht korraldab enne noortevahetust kokkusaamise Eesti grupi liikmetega, kus saadakse üksteisega tuttavaks, räägitakse ootustest projekti suhtes, valmistatakse ette Eesti töötoad (või jaotatakse ära ülesanded, kes mida teeb) ja otsustatakse, mida kaasa võtta (näiteks rahvusõhtu jaoks).
- Grupijuht on teadlik organisatsiooni tegevustest ja on valmis toetama Eesti gruppi organisatsiooni tutvustuse tegemisel (NB! See ei tähenda, et ta seda ise peaks tegema, aga tal on näiteks kaasas prinditud materjalid organisatsiooni kohta, mille põhjal saab teha tutvustuse).
- Grupijuht esindab Eesti gruppi projekti ajal – osaleb grupijuhtide koosolekutel ja annab korraldajatele teada grupiliikmetel tekkinud probleemidest.
- Grupijuht kogub kokku Eesti grupi arved, piletid ja pardakaardid ja tegutseb finantsarveldusega korraldajatega.
- Tagasi Eestisse jõudes korjab grupijuht kokku piletid ja pardakaardid (mida kohapeal ei saanud ära anda) ja saadab need tähitud kirjaga korraldajatele (kui on vajalik).
- Grupiliider kogub kokku inglise- ja eesti keelsed artiklid ning edastab need saatvale organisatsioonile.
Kas mul on vaja reisikindlustust?
Kõigepealt peaks kõigil projektis osalejatel olema kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart. Kui sul seda ei ole, saad seda tellida www.eesti.ee (logi sisse id-kaardiga). Kõigil osalejatel on kohustuslik teha reisikindlustus, mis peab kindlasti sisaldama meditsiiniabi ja reisitõrke kindlustust. Reisitõrke kindlustus on vajalik siis, kui jääd enne projekti haigeks ja osaleda ei saa (siis saad kindlustuselt sõidukulud tagasi). Reisikindlustus on iga osaleja omavastutus, ning üldjuhul seda ei hüvitata.
Milliseid dokumente on mul vaja?
Euroopa Liidus reisimiseks on vajalik kehtiv ID-kaart või pass. Kui reisid mitte Euroopa Liidu liikmesriiki, on tavaliselt vajalik pass (mis peab kehtima vähemalt 3-6 kuud pärast reisi). Sellised riigid on näiteks Gruusia, Armeenia, Türgi jt. Samuti on vajalik pass (ID-kaardist ei piisa) kui sul on vahemaandumine mitte Euroopa Liidu riigi lennujaamas (näiteks Moskvas, Istanbulis).
Kuidas toimub reisikulude hüvitamine ja lennupiletite ostmine?
Sõidukulusi hüvitatakse vastavalt Euroopa Komisjoni vahemaa-kalkulaatori piirmäärale. Sõidukuludeks loetakse kulutusi, mis on tekkinud teekonnal kodust kuni projekti toimumiskohta ja tagasi. Reisikulude alla kuulub ka sihtriigis lennujaamast sõitmine projekti sihtkohta. Kasutada võib ühistransporti, lennukit ja laeva. Takso ega isikliku sõiduauto kulusi üldjuhul ei kaeta, kuid alati on võimalik konkreetse korraldajaga küsimust arutada.
Reisipiletite ostmine tuleb osalejatel kooskõlastada grupijuhiga, kes konsulteerib meiega ning projekti korraldajatega. Osalejatel on võimalik kõikidel eraldi osta endale pilet, paluda abi grupijuhilt või Avatud Ühiskonna liikmetelt. Samas on Avatud Ühiskond MTÜ’l võimalik tasuda lennupiletite kulu vähesemate võimalustega osalejate eest.
Soovitame vaadata väljalende ka Riiast, sest on tihti ilmnenud, et on oluliselt odavam sõita bussiga Riia lennujaama ning lennata edasi projekti sihtriiki.
Lennupileteid soovitame vaadata siit: http://bookinghouse.com
Bussipileteid soovitame vaadata siit: http://www.ecolines.net/ või http://www.luxexpress.eu/.
Sõidukulude hüvitamine sõltub projektist ning korraldajast. Hüvitamise protsess on võimalik korraldajatega ennem läbi arutada. Reisikulude hüvitamine toimub peale projekti kui osalejad on saatnud postiga kodumaalt kõik dokumendid korraldajatele.
Oluline on teada, et teinekord võib minna raha tagasi saamisega mitu kuud. Selleks, et vältida segadust, peaks juba enne projekti küsima, et millal on konkreetne raha tagasi saamise aeg. Samuti tuleb arvestada, et postiga parda kaarte saates võib see aega võtta mitu kuud (nt saates Makedooniasse, Gruusiasse jne) – sellest tulenevalt soovitame alati online check-in’i.
Kuidas on võimalik, et Euroopa Liit toetab projekte mis toimuvad väljaspool Euroopa Liitu?
Erasmus+ on avatud laiale üksikisikute ja organisatsioonide ringile, kuid nende võimalused osaleda on meetmete ja riikide kaupa erinevad.
Üksikisikud saavad kasutada paljusid erinevaid Erasmus+ raames rahastatavaid võimalusi, kuid enamjaolt toimub see programmis osaleva organisatsiooni kaudu. Üksikisikute ja organisatsioonide osalemisvõimalused sõltuvad nende asukohariigist.
Osalemiskõlblikud riigid on jagatud kaheks: programmiriikideks ja partnerriikideks. Programmiriigid saavad osaleda kõigis programmi Erasmus+ meetmetes, partnerriigid aga vaid osades neist ja seda teatavatel eritingimustel. Partnerriikide hulka kuuluvad näiteks Põhja Makedoonia, Island, Liechtenstein, Norra, Serbia. Türgi, Ühendkuningriik jt.
Lisateave (nii üksikisikute kui ka organisatsioonide) osalemisõiguse kohta on kättesaadav konkreetseid võimalusi käsitlevatel lehekülgedel ja programmijuhendis.
Milliste regulatsioonidega pean arvestama COVID-19 pandeemiast tulenevalt?
Soovitame jälgida pidevalt sihtriigi nõudeid Välisministeeriumi ja Reisitargalt veebilehelt. Õpirännetes osalemist soovitame tungivalt ainult vaktsineeritud inimestele. Vaktsineerimata inimesed peavad tegema Eestist lahkudes ning Eestisse naastes PCR-testi 72h või antigeeni testi 48h enne reisi toimumist. Testide tegemise kulu osalejale ei hüvitata.