Avatud Ühiskond MTÜ korraldas koostöös Norra partneritega veebipõhise koolituse perioodil 17-25 veebraur. Koolitusest jagab kogemusi ja emotsioone organisatsiooni liige Naz. 

Tere. Mina olen Naz Özgen Üstünkaya Tallinnast, Eestis. Õpin Tallinna Ülikoolis kirjandust, visuaalset kultuuri ja filmiuuringuid. Hiljuti osalesin veebipõhises õpirände projektis nimega “Count Out Loud!” ajavahemikul 17. – 25. Veebruar 2021.

Mulle meeldib alati olla osa igasugustest Erasmus + tegevustest. Pandeemia ajal igatsen seda kõige rohkem koos reisimisega. Paljudel meist võib olla produktiivne pandeemia, kuivõrd meil oli rohkem aega iseendale; minu jaoks on see aga olnud võitlus. Olen ekstravert ja mul on väga hea meel minna välja, kohtuda uute inimestega, tantsida klubides, reisida peaaegu igal teisel kuul. Minu jaoks oli väljakutseks leida motivatsiooni, et osaleda mis tahes Zoomi tegevustes, ilma, et saaksin lõbutsema minna. Sellepärast, kui nägin võimalust end taas elus tunda, võtsin selle emotsiooni omaks, kuigi teadsin, et projekt saab olema võrgus!
Kui aus olla, siis peaaegu midagi ei saa asendada Erasmus + projektis osalemisega sihtriigis. Saate hõlpsasti kohtuda inimestega näost näkku, proovida maitsvaid toite kultuuriõhtul ja aktiivsete tegevuste ajal – ning saada energiat läbi ergutavate tegevuste.

Teiselt poolt olin oma töö ja tundide ajastamise osas vabam. Enamik meist on üliõpilased, seega kuigi me tahame osaleda projektides, sõltub see mõnikord sellest, kas saame ülikoolist või töölt vabaks. Veebiprojektiga oli see võimalik, vaja lihtsalt neid targalt ajastada! Teiseks olen õppinud palju digitaalsete tööriistade kohta!

Olen avastanud sellised veebisaidid nagu Canvas või Jambo, mis võivad mind tulevikus aidata! Veelgi enam, see aitab minu zuumiärevuse vastu. Mul on kaamerate suhtes asi ja ma lähen nende ees rääkides alati närvi. Seetõttu hoidusin rääkimast üheski oma suumiklassis. Kuid projektiga pidin seda tegema, sest see oli minu ainus vahend inimestega kohtumiseks ja oma ideede esitamiseks. Siis sain mingil hetkel aru, et see pole üldse hirmus! Lõpuks tundsin end elusama ja produktiivsena! Minu pandeemia tõttu kadunud motivatsioon on minu juurde tagasi tulnud!

 

Sain võimaluse kasutada oma aju, et saada rohkem teada immigratsiooni- ja pagulasolukordadest kogu maailmas, lisaks oma kogemuste jagamisele Eestis. Ja lõpuks jäin projektiga rahule. Muidugi, nii nagu kõigel, on ka veebiprojektil plussid ja miinused, kuid see ei tähenda, et see ei olnud seda kogemust väärt! Ja minu puhul oli see täiesti seda väärt!

Hello. It’s Naz Özgen Üstünkaya from Tallinn, Estonia. I study Literature, Visual Culture and Film Studies at Tallinn University. Recently, I have participated in an online learning mobility Project named Count out loud! Between 17th – 25th of February, 2021.

 

I always like to be a part of any kind of Erasmus+ activities. During the pandemic, this has been what I miss the most, along with travelling. Many of us might have a productive pandemia since we had more time to ourselves; however, to me, it has been a struggle. I am an extrovert and I am super happy to go out, to meet new people, to dance in the clubs, to travel almost every other month. So being home with a lack of motivation to engage in any activities held by Zoom without being able to go out to have fun was challenging for me. That’s why when I saw an opportunity to feel more myself again, I embraced it even though I knew that the project was going to be online!  

 

To be completely honest, almost nothing can be replaced with participating in an Erasmus+ Project on the field in the target country. You can easily meet people face to face, try some delicious food during cultural night and having some activities whilst being active – and get energised by using your body.    

 

On the other hand, I was freer in terms of scheduling my work and lessons. Most of us are students, so even though we want to be a part of projects, sometimes, it depends on whether we can get weeks off from the university or work. With an online Project, I was able to have three of them at the same time. Just needed to schedule them wisely! Secondly, I have learned a lot about digital tools! I have discovered websites such as Canvas or Jambo, which can help me in the future! Moreover, it helps my Zoom anxiety. I have a thing towards cameras and I always get nervous speaking in front of them. That’s why I avoided talking in any of my zoom classes. But with the project, I had to because it was my only tool to meet people and presented my ideas. Then, at some point, I realised it was not scary at all! Finally, I felt more alive and productive! My motivation that has been missing because of the pandemic has come back to me! I got an opportunity to use my brain to learn more about immigration and refugee situations around the world, besides sharing my experiences in Estonia. And in the end, I was satisfied with the Project. Of course, as with everything, having an online Project has pros and cons. But that doesn’t mean that it was not worth the experience! And in my case, it was totally worth it! 

Vaata koolitustegevusest pilte.