Kursuse kirjeldus 

Avalik esinemine tuleb kasuks kõigile, eriti aga neile, kel plaanis tulevikus valida elukutse, mis eeldab suhtlemist ja avalikke ülesastumisi. Valikaine annab üldised teoreetilised ja praktilised teadmised avalikust esinemisest.

Eesmärk on anda õpilasele teadmisi, kuidas ja milliseid strateegiaid, vahendeid ja nippe kasutades väljendada ennast erinevates situatsioonides enesekindlalt, selgelt ja sobivalt. Valikaine eesmärk on anda igale õpilasele praktiline avaliku esinemise kogemus, millele järgneb analüüs. 

Sihtgrupp on suur- ja väikeettevõtjad, avaliku sektori juhid ja kommunikatsioonijuhid ning kommunikatsioonispetsialistid, turundusjuhid, müügijuhid, turundusspetsialistid, turundusassistendid ja müügiassistendid, teenindusjuhid, sekretärid ja juhiabid ning kõik, kellel on soov omandada süsteemselt teadmisi turunduses, müügis, avalikus esinemises.

 

Valikaine õpiväljundid

 Valikaine läbinu: 

1) oskab koostada ja esitada erinevaid kõnesid 

2) oskab koostada kõne lähtuvalt situatsioonist ja kuulajaskonnast 

3) oskab olla aktiivne kuulaja 

4) oskab kasutada oma häält 

5) teab ja oskab kasutada avaliku esinemisega seonduvaid mõisteid ja oskussõnu 

 

Sisu lühikirjeldus 

Õppeaine on jagatud: 

1. a) informeeriv kõne ehk teaduslik ettekanne 
2. b) veenmiskõned 
3. c) avalik esinemine. Valikkursuse jooksul läbitavad teemad: Aktiivne kuulamine. Informeeriva kõne tunnused. Kehakeel. Kontakti loomine publikuga. 

Avaliku esinemise definitsioon. Kõne stiilid. Kõneks harjutamine. Kõne koostamine ja planeerimine. Lavahirm. Piduliku kõne tunnused. Tagasiside andmine. Veenmiskõne tunnused. Hääl ja selle mõju publikule. Kuulajate tüübid.

 

HINDAMINE

 

Õppetegevus toimub loengu ja erinevate rühma- ja paaristööde vormis. Konkreetne õppesisu ja tingimused täpsustatakse kursuse alguses.

Hinnatakse: Kursuse jooksul tehtud suulisi ja kirjalikke vastamisi hinnatakse arvestuslikult. Iga osa all hinnatakse õpilase kõnet kaasõpilaste ees ja sinna juurde kuuluvaid aspekte, mis on eelnevalt koos fikseeritud ja läbi analüüsitud. Kõne järelvastamiseks peab olema vähemalt 7 kuulajat. Analüüsi ja hinnangut kaasõpilase kõnedele (kirjalik). Aine on praktilise suunitlusega ja eeldab kõigilt õpilastelt aktiivset osalemist. Iseseisvad tööd: Kõnede kirjutamine Enda arengu analüüs Aine arvestatud saamiseks on vaja osaleda vähemalt 70 % kontakttundides, osaleda avatud tunnis kõne esitamisega või osaleda koolisisesel kõnevõistlusel ning sooritada kõik iseseisvad tööd.

Hea koolituse aluseks on tugevad koolitajad. Seetõttu pöörame suurt tähelepanu sobilike koolitajate valikule. Meie personali ja selle koolituse korraldajad on Sul võimalik leida SIIT.

Kursuse kirjeldus

Õppe kogumaht on 108 ak/h, millest kontakttundide arv on 90 ak/h. 

Anda ülevaade peamistest loovuse ja ettevõtliku käitumise ja ettevõtja käitumise olemusest ning  loova mõtlemise oskuse arendamise võimalustest. Kursuse tulemusena luuakse erinevaid esitlusi erinevate programmidega arvutis ning õpitakse kasutama loovustehnikaid oma ettevõtlikuse arendamiseks. Õpitakse tundma uute ideede genereerimise tehnikaid, loova ja süsteemse probleemilahenduse meetodeid ning katsetatakse ettevõtlikkuse tõstmisega seotud innovatiivseid praktikaid. Probleemi püstitamine äriideede leidmiseks. Kliendiväärtuspakkumise kujundamine ja ärimudelilõuendi täitmine. Loovustehnikate rakendamine ettevõtlikkuse arendamisel.

Valikaine õpiväljundid

Kursuse läbinu: 

* omab ülevaadet ettevõtlikust käitumisest ja ettevõtlikuse arendamise võimalustest; 

* mõistab loovuse olemust ja oskab rakendada erinevaid loovustehnikaid; 

* võimeline analüüsima probleeme loovalt ja süsteemselt; 

* oskab näha ärivõimalust, genereerida äriideed, koostada kliendiväärtuspakkumist;

Õppetegevus toimub loengu ja erinevate rühma- ja paaristööde vormis. Konkreetne õppesisu ja tingimused täpsustatakse kursuse alguses.

HINDAMINE

Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivset minapilti ja adekvaatset enesehinnangut, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Psühholoogias hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid. 

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane: Selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning nende seoseid, Selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga, Eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest.

 Praktiliste ülesannete puhul õpilane: 

• rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
• demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;
• kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.

Koolituse lõpetamise tingimused: Kursuse jooksul sooritab õpilane iga teemabloki lõpus nii suulise kui ka kirjaliku vahetesti. Kursuse lõpus sooritab õpilane kirjaliku lõputesti. Suulise väljendusoskuse lõputest korraldatakse dialoogi vormis, mille käigus kontrollitakse õpilase oskust tasemele vastavatel teemadel vestelda. Tunnistus väljastatakse õpilasele, kellel on nii vahe- kui ka lõputest sooritatud positiivselt ehk vähemalt 60% vastustest on õiged

Hea koolituse aluseks on tugevad koolitajad. Seetõttu pöörame suurt tähelepanu sobilike koolitajate valikule. Meie personali ja selle koolituse korraldajad on Sul võimalik leida SIIT.

Õppe kogumaht on 80 ak/h, millest kontakttundide arv on 60 ak/h. 

Suhtlemispsühholoogia

Kursuse eesmärk on arendada isikutaju, arendada suhtlemisoskusi, õpetada erinevate suhtlemisoskuste valikut lähtuvalt situatsioonist. Analüüsitakse arusaamatusi, pingeseisundeid ja konfliktolukordi põhjustanud suhtlemissituatsioone ja osutatakse ka neile paljudele reservõimalustele, mis lubaksid argisuhtlemisel püüelda vastastikusele isiksuslikule rikastamisele. Suhtlemispsühholoogia ei ole otseselt teadus, vaid üks rakenduspsühholoogia valdkondi. Tegu on kõigile arusaadavate teemadega, kuna see on üsna populaarne valdkond.

Õpiväljundid: 

• Teab kommunikatsiooni olemust ja oskab liikuda ühelt suhete tasandilt teisele vastavalt situatsiooni muutusele; 
• Teab, kuidas ennast ja teisi paremini analüüsida ning motiveerida;
• Oskab eristada ja ära tunda erinevaid suhtlemistõkkeid ja mõistab nende kasutamise mõju suhtlemise edukusele ja partneri isiksusele; 
• Oskab kasutada kuulamisoskuse alaoskusi; 
• Tunneb põhilisi isikutaju mehhanisme; 
• Teab esmamulje mõju edasisele suhtlemisele; 
• Oskab kontakti loomisel ja hoidmisel ennast kohandada partneri juhtiva meelesüsteemiga; Teab mitteverbaalse suhtlemise funktsioone; 
• Oskab koostada hinnanguvaba täissõnumit; 
• Oskab kasutada mina sõnumit; 
• Oskab suhtlemissituatsioonis valida konflikti mittetekitavat tasandit; 
• Tunneb erinevate käitumisviiside tunnuseid ja tagajärgi; 
• Oskab vahet teha vajadus- ja väärtuskonfliktil, tunneb konfliktide lahendamise viise; 
• Oskab anda konstruktiivset tagasisidet ja kasutab kriitikale reageerimisel erinevaid strateegiaid.

 

Läbitavad teemad: 

Kommunikatsioon.

Kommunikatsiooni mõiste. Suhtlemise vormid. Suhtlemistõkked ja nende mõju suhtlemisprotsessis.

Kuulamine.

Kolm kuulamisoskust: tähelepanu väljendamine; jälgimine; peegeldamine. Pseudokuulamine. Kuulamistõkked. Kuulamise tasemed. Isikutaju. Isikutaju mehhanismid. Isikutaju efektid. Kontakti loomine ja hoidmine. Juhtiv meelesüsteem. Peegeldamine ja sobitumine 

Kontakti avaldumise tasandid.

Kontakti olemasolu näitajad. Mitteverbaalne suhtlemine. Spontaanne ja sümboolne suhtlemine. Mitteverbaalse suhtlemise funktsioonid, vahendid. Soolised erinevused mitteverbaalses käitumises. Verbaalne suhtlemine.

Esmakohtumine.

Eneseavamine. Johari aken (avatud, varjatud, pime ja tundmatu ala). Eneseavamise tõkked. Eneseavamise optimaalne tase. Eneseväljendus. Vanema-, lapse- ja täiskasvanutasand. Sõnumid erinevatelt tasanditelt.

Käitumisviisid.

Agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumine. Enesekehtestamine, märkuse tegemine. Toimetulek vastupanuga. Konflikt. Konfliktide põhjused. Isiksusesisene, isiksustevaheline ja gruppidevaheline konflikt. Konfliktide tüübid. Vajadus- ja väärtuskonflikt. Konflikti koostisosad, pinge areng konfliktis. Vajaduskonflikti lahendamise viisid. Väärtuskonflikti lahendamise võimalused. Sekkumiste strateegiad. Konflikti juhtimise viisid. Tagasiside. Konstruktiivne tagasiside. Kriitikale reageerimine.

HINDAMINE

Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivset minapilti ja adekvaatset enesehinnangut, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Psühholoogias hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid. 

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane: Selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning nende seoseid, Selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga, Eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest.

 Praktiliste ülesannete puhul õpilane: 

• rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis;
• demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;
• kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.

Iseseisvad töö:

1. Minapildi koostamine
2. Eneseanalüüsi koostamine lähtudes mina pildist 
3. Enda isikutüübi määramine (test ja selle analüüs)
4. Temperamenditüübi määramine 
5. Hingehaavade analüüs.

Koolituse lõpetamise tingimused: Kursuse jooksul sooritab õpilane iga teemabloki lõpus nii suulise kui ka kirjaliku vahetesti. Kursuse lõpus sooritab õpilane kirjaliku lõputesti. Suulise väljendusoskuse lõputest korraldatakse dialoogi vormis, mille käigus kontrollitakse õpilase oskust tasemele vastavatel teemadel vestelda. Tunnistus väljastatakse õpilasele, kellel on nii vahe- kui ka lõputest sooritatud positiivselt ehk vähemalt 60% vastustest on õiged

Hea koolituse aluseks on tugevad koolitajad. Seetõttu pöörame suurt tähelepanu sobilike koolitajate valikule. Meie personali ja selle koolituse korraldajad on Sul võimalik leida SIIT.