20.03.2018-29.03.2018 toimus Türgis, Izmiris, noortevahetus teemal:”You(th) can be an entrepreneur!”
Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline koostööprojekt, mis on välja töötatud ja ellu viidud noorte poolt ning kus tegeletakse noorte jaoks oluliste teemadega. Noortevahetusel osalesid Türgi, Kreeka, Itaalia, Saksamaa, Poola, Portugali ja Eesti osalejad. Kokku osales noortevahetusel 30 noort. Noortevahetuse eesmärk oli paremini tundma õppida teisi kultuure ja samal ajal teadvustada ühiskonnas eksisteerivat ületarbimist ja taastuvate energiaallikate efektiivsemat kasutamist. Projektil tehtud piltidega on võimalik tutvuda meie Facebooki lehel.
Avatud Ühiskonna noortest osalesid Johanna Reinvald, Deinis Hütt, Violetta Mihhailova, Joonas Voogne, Emile Maroun Abou-Raad, Kairiin Sumin. Järgnevalt on võimalik lugeda osalejatega tehtud intervjuud ja nende mõtteid.
Joonas Voogne arvamus noortevahetusest:
Minu nimi on Joonas Voogne, 17 aastane, tihtipeale häbelik poiss kes õpib Tallinna Nõmme Gümnaasiumis. Tegen enamasti jõusaali ja breik tantsuga. Meeldib suhelda uute inimestega ja nendega aega viita. Väga sõbralik ja tolereeriv oma tõsise näoga. Projekti vältel tegelesime eelkõige äritegevusega ja uute firmade käivitamisega. Veel oli teemaks tööpuudus nii noorte kui ka täiskasvanute seas.
Projekti ajal toimusid ka teiste kultuuride tutvustused ja kultuuriõhtud. Päev algas hommikusöögiga hotellis millele järgnes umbes kolme tunnine koolitus koos kohvipausiga. Pärast seda kahe tunnine paus koos lõunasöögiga. Sellele järgnes veel ligikaudu kolme tunnine koolitus pärast mida oli õhtusöök. Päev lõppes kultuuriõhtuga mis kestis umbes tund. Projekti lõpus toimusid ka kaks väljasõitu. Projekt jättis kindlasti väga toreda ja hea mulje. Selle vältel sai palju aega veetud projektil osalejatega mis tekitas loomulikult väga sooja tunde.
Projektil sain enam-vähem teada kuidas alustada oma enda firmat ja mida tuleks selleks teha. Veel õppisin kirjutama cv-d ja palju muud. Erinevate rahvaste kultuure oli väga põnev kuulata. Jäid meelde mõned lihtsad sõnad ja väljendid. Projektil osalejad mõjutasid minu kogemust positiivselt. Kõik osalejad olid väga sõbralikud ja oma moodi lahedad. Meeleolu oli Projekti ajal alati hea ja meeldiv.
Projektil osalemine tõi kindlasti suure uudishimu ja tahtmise ka järgmistel projektidel osalemiseks. Ettevõtluse teemal õppimine andis kindlasti mulle julgust algatada oma firma mis tuleks kindlasti mulle tulevikus kasuks.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Sarnastel projektidel käimine on väga hea kogemuse allikas. Projekt aitas minul näha maailma teisest vaatenurgast ja seega soovitaksin seda kõigile. Soovin tänada nii korraldajaid (kes olid väga sõbralikud) kui ka saatvat organisatsiooni väga vahva kogemuse eest. Kõik oli hästi planeeritud ja toime pandud!
Intervjuu Deinis Hüttiga.
Palun tutvusta ennast lühidalt.
Olen 19 aastane noor kutt, kes on pärit Saaremaalt ja kellel on praegu käsil Mustamäe Gümnaasiumi viimase klassi lõpetamine. Hobideks on auto ehitamine, motokross ja jalgpall, kindlasti on huvisi veel, aga ilmselt see kast jääb väikseks. Parimaks isikuomaduseks võib lugeda sportlikust ja tehnilist osavust.
Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?
Tegelesime peamiselt ettevõtlus teemadel: kuidas koostada ideaalset äriplaani ja kuidas olla oma äris edukas. Lisaks sellele puudutasime veidi ka teisi teemasi nagu näiteks pagulaskriis ja milliste meetmetega parandada immigratsiooniprobleemi.
Millised nägid välja Teie päevad?
Meie päevad algasid üldiselt 9st, hommikusöök oli 8.00-10.00, meie läksime poistega sööma kella poole 10ks, peale sööki võtsime kohvi ja nautisime terassil vaadet ja ootasime, et kell oleks 10.30, sest siis algasid ühised tegevused.
Sellest hetkest algas meie päev, kus alustasime energia mänguga, et inimesed üles äratada, peale seda jagati meid peamiselt gruppideks, kus ühes grupis ligi 5-6 inimest erinevast riigist, seejärel jagati igasugu teemad igale grupile (igal grupil oli erinev teema). Kui inimesed said oma ülesanded teada ja asusid neid lahendama siis umbes poole 12me ajal algas kohvi paus, kus pakuti kohvi ja igasugu küpsiseid, nii et isegi lõunasööki ei peaks sööma(mis hakkas 13.00-15.00), kuna küpsiseid oli alati piisavalt ja kõhu sai piisavalt täis.
Üldiselt oli nii et peale pärastlõunat, ehk enne lõunasööki saadi uuesti kokku ja arutati iga grupi ülesanne läbi ja kalkuleeriti kui hästi hakkama saadi ja vaieldi, seejärel mindi lõunale ja siis anti sarnane ülesanne gruppides aga hoopis teistel teemadel, ehk päevas oli umbes 2 grupitööd, mis oli vaja teha ja õhtul kuue ajal saadi jälle kokku ja arutati asjad läbi. pool 7 tehti päeva kokkuvõte oma grupiga ja analüüsiti kas saadi hakkama või ei.
Igal hommikul oli võimalus ühel riigil teha kerge tutvustus oma riigi keelest, mis kestis umbes 30minutit ja õhtul 17 ajal oli sama ülesanne mingil teisel riigil. Peale päeva kokkuvõtet, oli aeg sööma minna, mis oli 19.00-21.00, peale seda oli nö nende riikide kultuuri õhtu, kes tutvustasid päeval oma keelt, nemad näitasid õhtul oma riigi kultuuri ja üldiselt maastiku video näol ja pakkusid head paremat.
Korraldaja ütles alguses juba milleks meile vaba aeg ega see puhkus ei ole ja mina täitsa nõustun ja kui aus olla siis ega ei olnudki seda vaba aega ülearu palju ehk peaaegu üldsegi mitte. kui kõik riigid olid oma keelt tutvustanud ja kultuuri õhtud ära pidanud siis oli meil nö 3 vaba päeva, mis tegelikult ei olnud vabad päevad, vaid meil toimusid projekti viimasel kolmel päeval väljasõidud igasugu ilusatesse kohtadesse, mis meie linnal `Kusadasil` pakkuda oli.
Esimene väljasõit toimus vanasse antiik linna mille nimeks oli vist Ephesus, kus oli vana kivist ehitistest koosnev linn sammastega suured hooned ja üks vana amfiteater.
Teine väljasõit toimus meil keraamika töökotta, kus näidati meile kuidas kõik need savist nõud ja nips asjad valmis on tehtud ja seejärel sai neid osta.
Kolmas väljasõit ei olnudki nii väga väljasõit, vaid lihtsalt üks kohalik Türklane, kes seal projektis osales ja nimeks oli tal Nisan, näitas meile ühte moššeed, kus inimesed käivad igapäev palvetamas ja ta rääkis, mis aegadel ja kuidas inimesed paiknevad jne, see oli lihtsalt neile, kes viitsisid natuke sellest nö keraamika kojast eemale kõndida ja meie poisid käisid vaatamas seda.
Kolmas nö päris väljasõit toimus kuskile pruulikotta kus valmistati veini, mina lootsin sellest natuke küll rohkem, aga kui kohale jõudsime siis oli see nagu väike kelder, kus igaleühele pakuti 12 erinevat veini maitsta, minule see väga huvi ei pakkunud kuna olen karsklane ja jalutasin niisama seal kitsatel tänavatel mägede vahel, kui teised veini proovisid.
Neljas väljasõit toimus meil Pamukkale, kus oli suur-suur soola mägi, sinna sõitsime 4h bussiga ja 4h bussiga tagasi, saime olla 2 h hotellis ja asusime kohe Eesti poole teele, see siis toimus viimasel päeval, selle kohta ei oska ma midagi öelda, sinna peab ise kohale minema ja siis saab tegelikult aimu, mis see endast kujutab, aga arvan et nendest reisidest oli just see väljasõit ja esimene väljasõit kõige huvitavamad.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Kindlasti sai teadmisi ja kogemusi juurde selles teema valdkonnas ja kindlasti tulevad need tulevikus kasuks. Projekti teema mulle meeldis ja teiste kultuuride kohta sai piisavalt infot. Ma tegelikult väga tahaksin sellel teemal tulevikus tegeleda. Varasemalt ei ole ma sellistest võimalustest kinni haaranud ja karstin oluliselt hullemat, aga pean tõdema, et mulle päevane tegevus väga meeldis.
Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?
Keegi seal viibinuist ei olnud ebameeldiv, keegi mulle otseselt ajudele ei käinud. Kuna puudub selline piisav julgus siis alles lähedamaseks teiste rahvuskaaslastega sain projekti keskel ja kõik, kes selles projektis osalesid olid väga lahedad ja erinevad inimesed ning kedagi hukka mõista oleks patt. Üldise meeleolu kohapealt võib öelda seda, et meeleolu oli projekti vältel alati laes, keegi ei mossitanud ega nutnud, vaid elati hetkes ja väärtustati võimalust, mis neile antud oli.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Muidugi soovin, sest see on uus kogemus, mina näiteks isiklikult eelistaksin sellist reisi palju rohkem kui lihtsalt puhkust, kuna selle reisi vältel oli kõik organiseeritud ja päevad olid otsast lõpuni tegevusi täis. Sellest rääkisin ka ühe poisiga, kes meie grupis oli Türgis, et selline reis palju lahedam kui lihtsalt puhkus.
Kas tunned, et soovid veel midagi öelda või jagada?
Ootan juba millal järgmised projektid toimuvad, millistel teemadel ja millises riigis. Kindlasti soovin tänada südamest Rynaldo Puuseppa ja Avatud Ühiskonda, kes selle reisi meile põhimõtteliselt kinkis. Ma ei usu tavaliselt imedesse ja asjadesse, mis on tasuta, aga võta näpust, headus ei ole kuhugi kadunud.
Intervjuu Johanna Reinvaldiga
Palun tutvusta ennast lühidalt.
Minu nimi on Johanna ja ma olen 18 aastane. Hetkel õpin viimast aastat Kose gümnaasiumis ning käin nädalavahetustel tööl (nii palju kui jõuan, tahan või viitsin). Mulle meeldib olla nii aktiivne kui võimalik. Kui jooksma ei jõua siis raamatut loen ikka ja proovin ennast arendada igal võimalusel.
Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?
Noortevahetuse teemaks oli ettevõtlus, kuid enamasti tegelesime maailmas toimuva analüüsimise ning lahenduste leidmisega. Viimastel päevadel saime ise kirjutada äriplaani ning tõelist “brain stormingut” teha. Väga huvitav oli kuulda, mis seisus tegelikult teised riigid on Euroopas ning mida nende elanikud tunnevad. Kreekas elavad inimesed rääkisid lähemalt oma riigis toimunust ning mis mõtted neil on selle koha pealt.
Millised nägid välja Teie päevad?
Meie päev algas vahelduva eduga kell 10:15. Algselt tehti lühike infotund, et mis päev sisaldab ning tutvustati teemasi, millega puutume kokku päeva vältel. Päeva jooksul saime kolm korda sooja toitu ning kaks korda olid kohvipausid. Kuna päeval oli alati ilus ilm siis võisime oma grupitööd teha ükskõik kus tahtsime nt: rannas või kohvikus.
Iga õhtu kell 9, toimusid meil tutvumisõhtud, kus me rääkisime oma riigist, tutvustasime kodumaiseid jooke ja sööke ning tantsisime tantse.Viimasel kahel päeval toimusid meil väljasõidud. Käisime avastamas vanu linnavaremeid (Efes, Izmir) ning ühes mägede vahel asuvas külas (nime ei mäleta), mis oli täis erinevaid poode ning imelisi maju . Meile anti väga palju vaba aega ise kohaga tutvumiseks ning shoppamiseks. Viimasel päeva käisime Pamukkalel(UNESCO world heritage centre), mis oli minu jaoks väga meeldiv üllatus. See oli imeline koht kus me saime päevitada ning ise ringi käia.
Kokkuvõtte – päevad olid sisukad kuid vaba aega oli siiski piisavalt.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Projekti teema oli minu jaoks midagi väga uut kuna ma pole kunagi väga süvenenud ettevõtluse maailma, eeldades, et see on liiga raske minu jaoks. 9 päeva lõpus avastasin enda väga laheda äriidee ning äriplaaniga. Kõige rohkem õppisingi kultuuride erinevuse kohta. Ma polnud kunagi varem selliste rahvustega kokku puutunud (nt: Slovakia või Kreeka) ning sain palju rohkem siseinfot nende riigi ja traditsioonide kohta. Alati on tore kohtuda lõuna-euroopa inimtestega kuna nad on alati väga sõbralikud ning säravad ja panevad terve ruumi naeratama oma kohaloleku tõttu.
Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?
Oma rahvuskaaslasteha sain ma reisi vältel väga hästi läbi ning ei oleks ilma nendeta kindlasti reisimisega hakkama saanud. Arvatavasti oleksin juba Helsinki lennujaamas kogemata magama jäänud ning Izmiri jõudmine, juba reisi alguses, unistuseks jäänud. Teised olid kõik väga toredad, kuid suurt sidet teiste osalejatega ei tekkinud.
Kas Sa kavatsed tulevikus olla projekti temaatikaga seotud?
Projekti teema kindlasti pani mind mõtlema, et ettevõtlusega saaksin ka mina kindlasti tulevikus hakkama kui sooviksin.Inimesed, kes olid projektil, andsid kindlasti motivatsiooni ning uusi ideid tuleviku suhtes.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Kindlasti soovitan projektidel käimist kõikidele. Tunnen, et see on väga arendav ning silmiavav.
Intervjuu Emile Maroun Abou-Raadiga
Palun tutvusta ennast lühidalt.
Minu nimi on Emile olem 16 aastane, elan Tallinnas ja õpin Tallinna Teeninduskoolis. Mulle meeldib tegeleda kokkanisega, kalapüügiga ja katkiste asjade parandamine :D. Olen enda arust väga hooliv, abivalmis ja tegus.
Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?
Grupi ülesanded (jaotati 6de gruppi). Igalühel anti oma teema mida tuli kas esitleda powerpointis või a3 paberil. Teemad olid näiteks palgad, maksud, vaesus,äriplaan, sooline võrdus ja palju veel, et saada ettekujutus erinevatest faktoritest ettevõtte alustamisel.
Millised nägid välja Teie päevad?
Iga hommik oli meil energizerid kus tegime igasuguseid aktiivseid mänge, et ennast ülesse äratada ja õhtuti kultuuriõhtu kus pakuti traditsioonilisi toite, jooke ja tutvustati esitlusena enda kodumaad. Vaba aega oli vähe, kuid mina ei pidanud seda tähtsaks, sest projekt oli minu jaoks huvitav. Väljasõitudeks olid… Ephesuse linn, Pamukale, iidses Kreeka külas mis on nüüd osa Türgist, keraamikatöökojasm. Nendest kõige lahedam oli Pamukale ehk soolamäed. Saime seal ujuda ja muid vaatamisvaarsusi vaadata.
Millise tunde ja emotsiooni jättis projekti Sinule?
Kahju oli lahkuda oleks võinud kauem olla :). Väga aktiivne ja hästi koostatud projekt. Igav pilnud vist kellegil.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Sain aru, et vahet pole, mis riigist pärit oleme kõik enamvähem sama. Mulle jättis algselt Türgi sellise mulje, et kõik on sesl kurjad, kuid projekti löpus sain aru, et Türgis on kõige sõbralikumad ja abivalmid inimesed keda tean. Väga toredad ja aktiivsed olid kõik osalejad. Kohe näha et tahavad osa võtta kuigi toimus mõned keeleraskused aegajalt. Ettevõtlus ja kokanduse õppimine klapivad üksteisega ja seega on see mulle erialaselt kasulik. Soovitan kindlasti noortevahetusel käimist kõikidele tuttavatele. Avab silmaringi, arendab suhtlemisvõimet inglise keeles, õpid maailma. Soovin kõiki inimesi tänada kes on olnud osa sellest projektist.